Kuna Takol on bändiga esinemine ühel Jaapani üritusel, siis kogu päev lähebki meil selle nahka. Hommikul aitasin Takol veel CD-plaate teha natuke ja peale seda polnudki muud kui ennast ilusaks teha ja kõik asjad kaasa pakkida. Kui kohale jõudsime, siis teised esinejad tegid juba lavaproovi ja ürituse korraldajad sahmisid ringi. Ning mulle tundub, et mul oli mini-kultuurišokk, kuna järsku kõik olid jaapanlased... või noh, pigem vist ikka selle pärast, et kõik jälgivad mind (sest kaukaaslasest naise ja meessoost jaapanlase suhe on suhteliselt haruldane) ja mul pole kellegagi koos olla, sest Takol on omad tegemised teha ja need jaapani tuttavad, keda ma tean, neid polnud veel kohal. Naljakas on, et isegi Jaapanis mul polnud sellist veidrat tunnet mitte üks sekundki kuigi seal näeb veel harvem sellist pilti nagu mina ja Tako koos. Nii ma siis helistasin oale ja üritasin võimalikult palju endale telefonis tegevust leida, et näida asjatav :) Kui Takol soundcheck oli, siis ma ka kuskil nurgas tegin pilte ja videosid, sest ma lihtsalt ei julgenud saali keskele üksi minna - kõik ju jälgivad mind. Kui seda kõike kirjeldan siin, siis tundub mulle endalegi, et ma oleks nagu väga paranoiline :D aga no tõesti! No ma kujutan ette, et sama tunne võiks olla mustanahalisel kui ta tuleb eestlaste jaanipeole (kus kõik tunnevad üksteist) oma eestlasest kaasaga. Igatahes kui pidu lahti läks kell 5 õhtul, siis juba tunne läks julgemaks ja kõik vahvamaks. Ürituse ajal meil oli väike lauake saalis kus ma siis müüsin Jaapani suveniire. Minu kõrval oli mingi õnnekast ja teisel pool tegutses flower - arrangementi tsikk, kellega koos oli ka üks Tako tuttav ning kellega ma sain vabalt suhelda, sest ta inglise keel oli super. Lõpuks tulid ka minu tuttavad kellega kohtusin kas Eestis või eelmisel mail NY-s, niiet fun fun fun! Tutvusin ka uute Tako sõpradega :) kell 10 õhtul pakkisime asjad kokku ja ma sain ka ametlikult hakata pidu nautima ja tantsima. Tänu Takole saime me nii öelda priipääsme sake juurde, mis tähendas, et me ei pidanud raha raiskama ja jooki ostma - alkohol on siiski kallis. Lõpuks kui minu piir kätte jõudis ja mina pooleldi Tako õla peal magasin, siis hakkasime koju minema, aga enne pidime ikka kõigile tuttavatele head aega ütlema - sel hetkel oli see totaalne lapsepiinamine. Metroopeatuses oli politsei ja hoolivad nagu nad on, küsisid kas kõik on korras (sest ma põhimõtteliselt juba magasin) ja, et kui süda pahaks peaks minema siis võin ma prügikasti oksendada. Nii armas :) Koju me jõudsime ilusti kuigi Takole võis see teekond tunduda nagu põrgust läbikäimine :D ごめん! Ja nii lõppeski meie super vinge uue aasta tähistamine, mis alguses ei saanud vedama ja hiljem pidama... nagu eestlastele (ja tundub, et ka jaapanlastele) kohane :)
Poku Poku Boys!
Sake tünni kaane puruks löömine paari poolt, kes abiellusid 2 päeva hiljem :)
Taiko trummishow oli super!
Ja see tants :)
Kalligraafia põrandal - sellist asja naljalt ikka ei näe!
Meie väike müügipunkt :)
Lavaproov Taiko trummidega.
Ma jälle klõpsutan oma nurgast.
No comments:
Post a Comment