Monday, January 9, 2017

30 detsember

Võrreldes eilsega oli tegelikult täna super lebo päev, sest ma käisin ainult ühe korra väljas, et poest toidukraami tuua. See-eest oli see kõige iseseisvam päev, sest ma pidin ise hakkama saama kuna Tako oli bändiproovis õhtupoole. Kõige probleemsemaks osutus siiski maja välisukse lukustamine - piinlik küll, aga ma ikka jamasin sellega piisavalt palju, et sellest siin kirjutada. Hakkasin siis poodi minema ja astusin uksest välja ning asusin kõige pealt õiget võtit otsima. Kuna võtmeid oli seal kimbus 4, siis proovisin ikka kõik läbi - mõni läks sisse, mõni kohe üldse mitte. Need mis sisse läksid, aga ei tahtnud keerata. Nii ma siis jaman seal ukse ees - proovin ühtepidi ja teistpidi... endal hakkab juba väga imelik, sest teistele võib jääda mulje nagu ma hoopis murraks sisse. Esimene korrus on mingi 1,5m kõrgemal maapinnast ja mis sest, et aed on ka kõrge, siis kõik ikkagi näevad kuidas ma seal taidlen, sest välisuks on ju kõrgemal. Korraks läksin tuppa tagasi, et mitte sellist muljet jätta ja mõtlesin, et mida küll teha - kas jätta uks lahti või kuidas ikkagi uks kinni saada, no nii piinlik oli juba, et ei osanud ust lukustada. Ukse lahti saamise pärast ma ei muretsenud... veel. Enne oli vaja ikka kinni saada. Läksin uuesti välja ning järksu lõi lamp põlema, et ma saan ju seest kinni keerata ja siis ukse sulgeda nii, et lähebki kohe lukku. Mõeldud, tehtud! Ja oligi nii lihtne. Ukse lukust lahti sain ma kiiremini, sest tulid meelde Tako sõnad, mis mainisid lillat võtit.
Supermarketis veetsin ka mõnusalt aega, sest ma ei teadnud, et kus mis asub. Nii ma käisingi kõik kohad läbi ja kuna tooted erinevad Eesti omadest, siis ma seal vaatasin ja imetlesin päris tükk aega.
Tako käis vahepeal bändiproovis ja seekord ma mõtlesin, et ma ei lähe kaasa, sest mis ma seal ikka olen - üks kord on käidud ja nähtud ning 1. jaanuaril saan ma neid päriselt esinemas näha + see ruum seal on väga väike. Kui Tako koju hakkas tulema (mis võtab vähemalt tund aega), siis ma mõtlesin, et teeks pastat, aga selleks polnud jällegi kõiki vajalikke asju. Keetsin pasta ära, praadisin kana ning läksin siis uuesti poodi - seekord edukamalt seoses ukse lukustamisega. Poes kiirustasin, sest teadsin, et Tako võib juba koju jõua igahetk. Jõudsin koju, hingasin kergendunult, et jõudsin enne Takot, aga siis kuulsin aknale koputamist... voh kuidas ma ehmatasin! Niiii hirmus oli, aga õnneks see oli vaene inimene, kes oli mind väljas oodanud kuna ainsad võtmed olid minu käes ja ta ei saanud sisse :)
Lõpp hea kõik hea, ning kõhud said täis.

Tegin eilsetest ostetud asjadest küpsisekoogi lõpuks. See pruun asi on halvaa!

Tako tegi veel õhtul takoyakisid! Nii head :)

Ma koorisin kaheksajala tükid ära, sest mulle ei meeldi see kombitsatega nahk väga - liiga chewy:) Pirts nagu ma olen. 

No comments:

Post a Comment