Hommikul magasin kaua, sest Tako käis natuke tööd tegemas, mis tähendas, et I was home alone! Ma mõtlesin tegelikult, et ma kirjutan blogi, sest kella kaheni ma nii kui nii ei maga ja välja ka ei taha minna (et vältida luku draamat). Aga mis ma tegin siis? Tsillisin netis ja mõtlesin, et annan uusaasta lubaduseks selle, et hakkan blogi korralikult kirjutama uuel aastal... üle poole lubadusest on täide viidud nüüd :) Kui mitte arvestada Jaapani blogi, mis tähendab lisaks sisuliselt 21 blogipostitust. Ma ei taha selle peale mõelda, aga ma pean selle ära tegema!
Igatahes! Kui Tako tagasi koju jõudis, siis läksime me ta lemmik rameni-kohvikusse. See oli eriline selle pärast, et Jaapanis pole kunagi ramen-kohvikud vaid hoopis rameni-restoranid. Nimi oligi lihtsalt Ramen Café. Peale super head lõunasööki läksime tagasi koju, kus Tako tegeles veidike (või st päris mitu tundi) oma homse esinemise asjadega - harjutas, kutsus sõpru sinna jne. Kui kell tiksus sinna 9 kanti, oli aeg teele asuda. Meie naabruskonnas juba kella 6st saati mingi muusika käis, kõva vilistamine (ostsime igaks juhuks isegi kõrvatropid, et kurdiks ei jääks viledes-jube tüütu oli see ikka) ja peomeeleolu oli laes latiinodel, aga meie ei teadnudki kohe mida teha - kas minna Tako sõprade juurde kuskile baari, Green Pointi, Times Squari lähedale või hoopis Long Islandile. Probleem oli selles, et kui Manhattanile jõudsime, siis meil oli pea kaks tundi aega südaööni ja väljas oli jube külm! Seal vähemalt õnneks keegi väga ei vilistanud viledega. Mina tahtsin kindlasti ilutulestikku näha ehk siis sõprade juurde minek jäi peale südaööd (nemad ju baaris). Otsustasime mitte olla tunglevas rahvamassis ja liikusime Long Islandile, mis on Manhattani vastaskaldal. Ideaalne koht - näha oli ilusti Empire State Buildingut, Brooklyn Bridge'i nurgatagant ja üleüldse super panoraam ja kaunis veeäärne kohake. Aga kuna ikkagi oli veidi üle ühe tunni aega, siis mõtlesime, et läheme kuskile baari ennast soojendama, sest tund aega väljas külma käes passida oli minu jaoks too much. Hakkasimegi siis otsima baari. Meie kahjuks enamus baarid olid teinud nii, et sa pead maksma kindla summa (nt 60 dollarit) ja selle eest sa saad mingeid jooke ja pidu/bändi nautida. Päris frustreeriv kui sul on nii külm olla ja sa ei saa isegi lihtsalt baaris olla ja mõnda jooki tunnikese soojas nautida. Lõpuks, peale umbes 10 baari külastamist, leidsime ühe, mis ei olnud kas ülerahvastatud või kus ei küsitud uue aasta paketi eest hingehinda. Thank you god! Istusime baarileti taha ja võtsime endale 2 veinipokaali ning lisaks juustu kõrvale. Muuseas, selles baaris oli peet teemas. Ja nii me saimegi sinihallitusjuustu kõrvale saia ja peeti, mis olid nii head koos! 20 minutit enne südaööd mõtlesime minna tagasi meie valitud kohta, kuid mida me ei saanud teha, oli maksta! Nii me siis ootasime seal, ise vaikselt närvi minemas, et kas me ikka jõuame südaööks kohale või mitte - olime suhteliselt kaugele ka jalutanud. Ma ütlesin isegi Takole, et savi, paneme jooksu... ise nad ju ei taha et me maksaksime. Kuid lõpuks peale kolmandat kutset ja ütlemist, et tahaks tsekki, nad said lõpuks arve prinditud ja me saime makstud. Hakkasime siis täiega jooksma ning jõudsime isegi 5 minutit enne südaööd tagasi oma vanale kohale. Nii me siis ootusärevuses ootasime uut aastat ja ilutulestikku. Ootasime siis 7 minutit ja siis 10 minutit - lootes, et äkki New Yorgi kell on veits mööda. Pärast 15 minutit saime aru mis juhtus.... uus aasta loomulikult tuli (ega's see tulemata jää), aga mida ei tulnud, oli ilutulestik, sest pilvelõhkujad olid kõrgemad kui ilutulestik... ja niimoodi ma esimest korda elus ei näinud ilutulestikku :)
Kuna see oli nii uskumatu, et sealt ei olnud ilutulestikku näha ja isegi kuulda(!), siis see lihtsalt ajas meid Takoga naerma ja naerdes me selle uue aasta vastu võtsimegi.
Head uut aastat!
Cafe Ramen.
Ramen! Mulle kohutavalt meeldib alati see muna, siis ramenis pruuniks läheb. Lihatükid seal sees olid ka nii head! Nii pehme ja samas mure!
Kana oli nii hea, et mul tuli meelde pilt teha alles peale kana ärasöömist :)
PS see pilt on ainult pühendatud Takole.
Vanal aastal veel üks pokaal veini ja mõnusat snäkki.
Ootusärevuses, et ilutulestikku saab näha!
Veits viltune panoraam, aga ikkagi nii lahe!
Selline see Manhattan on öösel! Ilus tuledesäras!
Kõndsimas koju uuel aastal!
Ja meie õhtusöök uuel aastal! Kolumbia köök!
Me tellisime ühe inimese portsjoni, aga ilmselgelt see sobib tegelikult kahele inimesele. Esimest korda kogesin seda, et Ameerikas võivad olla tõesti suured portsud!
No comments:
Post a Comment